Jumala Tall Eesti Evangeelne Vennastekogudus
Endla 68, Tallinn | info@vennaste.ee

Alus ja ülesehitus / Põhikiri / Juured / Katkematu palveahel


Vennastekoguduse areng Eestis

Esimesed herrnhutlased eesotsas puusepp Christian Davidiga tulid Liivimaale 1729 ning jõudsid järgmise aasta jaanuaris Tallinna, kus C. David pani kolme kuu jooksul aluse vennastekoguduse tegevusele.

1736 puhkes Urvastes esimene eesti rahva usuline ärkamine, millele järgnes elu ümberkorraldamine üle kogu maa.

1741 asutati Tallinnas ametlikult esimene saksa vennaste-kogudus, millele järgnes ka eesti vennastekoguduse asutamine.

Samas kui kirikuõpetajad olid valdavalt saksa päritolu, hakati vennastekoguduste vanemaid ja eestseisusi valima kohaliku rahva hulgast, mis lähendas liikumist veelgi maarahvale, tõstes ta eneseteadvust.

1743  keelustati vennastekogudus, kuna liikumise levik langes mitmel pool kokku talurahvarahutustega. Liikumine püsis siiski, eriti seal, kus olid vennastemeelsed õpetajad ja aadlikud.

1763 andis Katariina II manifest vennastekogudusele võimaluse eksisteerida võrdsetel alustel luteri kirikuga.

1817 kinnitas Aleksander I armumanifest tegutsemisvabadust. Lisaks käsikirjalisele usukirjandusele hakati nüüd avaldama ka trükiseid.

1832. a kirikuseadusega keelati erapalvetundide pidamisel vabad ettekanded ja sakramentide jagamine, sest tolleaegne ratsionalistlik kirik nägi vennastekoguduses abilise asemel võistlejat. Liivimaal kahanes vennaste liikumine oluliselt, Eestimaal jäid nad rohkem püsima.

Iseseisvunud Eestis lasksid vennad end 1919 registreerida “iseseisva ennastvalitseva Evangeeliumi Vennaste kogudusena”. Ülemaaliseks vanemaks valiti 1920 köster Jüri Leidtorff Piirsalust.

1940. a lõpuks oli okupatsioonivõim likvideerinud vennastekoguduse struktuuri ja seega avaliku õigusliku eksisteerimise. Jätkati luteri kiriku raamides.

1990 taastati liikumise evangeelne tegevus endise põhikirja alusel ning sidemed keskusega Herrnhutis.

1992 taastati Eesti Evangeelne Vennastekogudus juriidilise isikuna. Samast aastast on EEVK Vennaste Uniteedi Euroopa piirkonna iseseisev koostisosa.

1990-2002 oli EEVK peavanemaks Osvald Reier. 2003. a-st jätkab pärast vend Reieri lahkumist igavikku seda tööd Eenok Haamer.